Tulikas aasia "Bloomingdale Orange Bicolor"
Ranunculus asiaticus L.
Aasia tulikas - Ranunculus asiaticus.
Võimatu on mitte märgata õitsevat tulikat. Roosi või pojengi meenutavad õied on tulipunased, kollased, oranžid jne. Vaasis seisab lõikeõiena ligi 7 päeva, sobib kasvatamiseks ka konteineris või toalillena. Õitsema hakkab 6-7 kuud pärast külvi. Väike taimeke, ažuursete, sügavalt lõhestunud lehtede ja lühikeste tugevata vartega. Suured täidisõied diameetriga 8-10 cm. Kasutatakse lilleaias, veekogu kalda haljastamisel, suurepäraselt sobib poti- ja konteinertaimeks.
Agrotehnika.
Taim eelistab päikeselist kasvukohta, hästi õhutatud mulda. Paljundatakse seemnetega, mis külvatakse märtsis külvikasti. Külv kaetakse kergelt liivaga. Külvikast kaetakse klaasiga ja astatakse valgesse kohta. Hoida temperatuuril +10+15°C juures 5 päeva, seejärel hoida +20 +30°C juures. Tõusmed ilmuvad ilmuvad 30 päeva jooksul. Seemikuid hoida mõõdukal temperatuuril. Pikeeritakse 4-5 pärislehe faasis. Välja istutatakse peale öökülma ohu möödumist. Talveks kaevatakse juurikad üles ja hoitakse paberist kotis või kuivas saepurus jahedas.
Aasia tulikas on meie aedades veel harv külaline. Tema õied meenutavad avanedes roose, täielikult avatuna aga miniatuurseid täidisõielisi moone: valged, kollased, oranžid, roosad, punased, vaarikakarva, kõikvõimalikud toonid olenevalt sordist. Aasia tulikas kasvab 30-40 cm kõrguseks, omab sügavalt lõhestunud lehti, ning kaunistab aeda oma erksa õitsemisega kuu aja jooksul suve keskel. Igal võrsel avaneb mitu õit; teda kasutatakse lõikeõite saamiseks (säilitavad värskuse vaasis ligi nädala), samuti ajatamiseks. Kevadel istutatakse aasia tulika mugulad avamaale siis, kui muld on pisut soojenenud (orienteeruvalt aprilli keskpaigast mai alguseni). Enna maha istutamist tuleb mugulaid eelnevalt mõni tund vees leotada, et stimuleerida nende paisumist.
Aasia tulikas istutatakse päikeselisele kasvukohale, sobib ka kerge poolvari, viljakasse, hea drenaažiga mulda, millesse on lisatud hästi kõdunenud komposti või turvast. Sibulate istutussügavus on 5-7 cm, nende omavaheline kaugus 10-15 cm. Kui tõusmed on ilmunud (umbes 10 päeva pärast), tuleb neid kaitsta võimalike öökülmade eest. Ühest mugulast kasvab umbes 2 kuud peale istutust mitu õisikuvart, milledel varsti puhkevad esimesed õied; regulaarne kastmine ja äraõitsenud õisikute eemaldamine pikendab õitsemise perioodi. Kuumade ilmade korral õitsevad õied kiiresti ära ja tolmlemine on ka kehvem. Seemnetega paljundamiseks jäetakse alles esimesed õied, milledel sügise alguses valmivad rohkearvulised, kuid vähese idanevusprotsendiga seemned.
Aasia tulikas ei talu külma, seepärast tuleb külma talvega paikades mugulad sügisel välja kaevata siis, kui lehed on surnud. Nad puhastatakse mullast, ning jagatakse ettevaatlikult mugulate "pesad", püüdes mitte vigastada väga hapraid juuri. Aasia tulikas paljuneb vegetatiivselt väga aktiivselt, iga täiskasvanud sibul annab hooajaga 5-7 uut tütarsibulat, noor sibul aga kuni 3 tütarsibulat. Mugulaid kuivatatakse mõned päevad, ning hoitakse kuni istutuseni kuivas turbas või liivas jahedas kohas.

Veebruari lõpus- märtsi alguses külvatakse aasia tulika täisväärtuslikud seemned kasti, mis on täidetud kergelt niiske, viljaka ja koheva mullaga. Seemned kaetakse kergelt mullaga, kastetakse korralikult pihustist ja kaetakse klaasiga. Kast paigutatakse aknalauale valguse kätte, iga päev seemneid õhutatakse. Pooleteist nädala pärast ilmuvad esimesed tõusmed, mida õhutatakse iga päev. Klaas eemaldatakse lõplikult siis, kui tõusmed on piisavalt tugevad.
Tõusmeid hoitakse valges (soovitavalt lisavalgusega) ja jahedas (mitte üle +20°C), vastasel juhul venivad nad väga välja. Mai alguses on tõusmed umbes 10 cm pikkused; nad istutatakse ettevaatlikult 10-15 cm vahedega lavasse. Lava kaetakse materjaliga, mis kaitseb istikuid nii liigse päikese ja kuumuse, kui ka jahedate tuulte ja öökülmade eest, kuid samas laseb läbi nii õhku, niiskust kui ka hajutatud päikesevalgust. Kui öökülmad on lõppenud, ning seemikud on peale istutamist kosunud ja kasvama hakanud, eemaldatakse kaitsev materjal. Noored aasia tulika taimed moodustavad ühe hooaja jooksul täisväärtuslikud mugulad  ja õitsevad.

Aasia tulikal on kaks gruppi:
pärsia ehk aasia tulikad, mis rikkalikult varieeruvad nii värvi kui ka kuju poolest, ning aafrika tulikad (R. a. var. afncanus hort.), millel on suuremad lehed ja rohkearvuliste kähardunud kroonlehtedega õied, mis meenutavad täidisõielisi pojenge.

Teistest talvekindlatest liikidest kohtab kultuuris:
* käoking-tulikas (Ranunculus aconitifolius L.) - kõrgus kuni 60 cm, vars harunev, karvane, õied valged, mõne kaupa varrel, lamedate kroonlehtedega, õitseb mais- juunis;
on täidisõielisi vorme valgete õitega (var. alba flore pleno hort) ja kuldkollaste õitega (var. luteo-plenus hort.);
* anemoonilehine tulikas (Ranunculus anemonefolius DC.) - kõrgus umbes 30 cm, suurte kollaste õitega;
* mägitulikas (Ranunculus montanus Willd.) - umbes 15 cm kõrgune, kollaste õitega;
* pürenee tulikas (Ranunculus pyrenaeus L.) - 10-30 cm kõrgune, valgete õitega, õitseb juunis- juulis.


Eng.: Persian Buttercup, crowfoot. Suom.: Leinikki. Sven.: Ranunkel, smörblomma. Bot. syn.: Anemone asiaticus hort., Cyprianthe asiatica.